Koletis ilmus välja natuke pärast südaööd. Nagu nad seda ikka teevad. Aga see ei ole koletis, keda Conor on oodanud. Ta ootab koletist oma õudusunenäost, sellest, mida ta on pea igal ööl näinud, alates ajast, kui ta ema hakkas ravil käima. Õudusunenägu pimeduse, tuule ja karjumisega. Kuid see koletis on midagi teistsugust. Midagi iidset, midagi metsikut. Ja ta tahab Conorilt kõige ohtlikumat asja üldse. Ta tahab tõde.