144 lehekülge, kõvakaaneline

Missuguseks kujuneb inimkonna tulevik? See küsimus on aegade jooksul huvitanud paljusid kirjanikke. Eriliselt on loovat fantaasiat tiivustanud kosmoselendude idee, inimese ammune unistus end emakese Maa tugevast, aheldavast embusest vabaks rebida. Tänapäeval on see unistus saanud reaalsuseks, aga nii nagu ikka, lendab mõttekujutus teaduse saavutustest innustatuna ikka jälle kaugele ettepoole. Kõige rohkem huvitab nüüd see, missuguseks kujuneb kõrgeltarenenud tehnika keskkonnas inimene ise, selle tehnika looja, kas õnnestub tal ühiskonda nii arukalt organiseerida, et pettusel, ahnusel, kaklusel ja muudel pahedel enam maa peal asu ei oleks, ja kuidas inimene tulevikus iseennast kujundab ning täiustab.
Ka Boris Kabur – erihariduselt muuseas füüsik – on käesolevas teaduslik-fantastilises jutustuses asetanud küsimuse just niiviisi. Autor on optimist, ent ta ei idealiseeri meie kaugeid järeltulijaid. Peategelaste, kolme noorukese teadlase tegevus, käitumine ja reageeringud kujundavad tulevikuinimese portree, nii nagu Boris Kabur seda näeb, – kõigi nende üldinimlike, ”igaveste” joontega, mille vastu inimesel nähtavasti ikka ja alati võidelda tuleb, ning teiselt poolt arenenud kõlbeliste kriteeriumidega.

Märksõnad: eesti; noorsookirjandus; jutustused
Illustreerinud: Olev Soans