440 lehekülge, kõvakaaneline

”Puulatvade kohal seljakil ujuv võikollane kuusirp tõmbus kaameks ja otsekui sulas idapoolsete metsade tagant väljahoovavas valguses. Teeveerseile põõsaile olid öö jooksul udusuled selga kasvanud ja nad olid nüüd jälle kohevil ning läbipaistmatud nagu suvel, ainult et valged. Aeg-ajalt puristava hobuse ninasõõrmeist paiskus kahele poole halle aurupilvi. Hommik oli tuulitu ja selge. Kaugel klähvis tusaselt unine koer. Ning jalaste all laulis lumi.
Laia ree korupile heidetud heinakotil istusid mees ja naine, Ala-Tuisu pererahvas. Villem lasi pärast pikka traavi hobusel hinge tõmmata ja üle reeveere rippuva piitsa pliu vedas koehvasse lumme kiira-kääralist joont. Marta oli kiskunud villasesse salli mähitud pea palitukrae vahele ja näis tukkuvat. Tuisu talu nuhtluseks olid heinamaad, mis asusid kaugel jõeluhal, kust vaid talvel koormaga välja pääses. Täna kippus Marta varakult, enne päikesetõusu teele, et Olevi ja Maiu koolisaatmise ajaks koju tagasi jõuaks.
…”

Märksõnad: eesti; ilukirjandus; romaanid
Illustreerinud: Raoul Koik