294 lehekülge, kõvakaaneline

”Vana koolimaja kitsukeses aulas hakkas lõpule jõudma abituuriumi märkide kastmise õhtu. Noored olid tublisti vaeva näinud ajahambast puretud saali ehtimisega – heledaks hõõrdunud võimlemisredeleid kattis kaseokste vanik, kõledaid elektripirne ümbritsevad traatkorvid olid mässitud värvilistesse siidpaberitesse. Nurgast nurka siuglesid kirevad serpentiiniköied, aknad olid kaetud ülemeelikute joonistustega, kulunud laudpõrand hoolikalt talgiga libestatud.
Saali koridoripoolses otsas oli pikk laud mitmesuguste suupistete ja – oh sa taevas! – isegi veinipudelitega. Iseenesest käis see kõigi igiammu pühaks kuulutatud pedagoogiliste põhimõtete vastu, aga eakas klassijuhataja, kes praegu õhetavi põsi oma kasvandikkude keskel istus, oli ilmutanud ootamatut söakust ja käskinud pudelid avalikult lauale panna.
Traditsioonid jäävad traditsioonideks, lõpumärke oli alati kastetud ja kastetakse ka edaspidi. Ja iseäralikust tarmukusest nakatatud vanapreili mõtles, et parem tehtagu seda siinsamas ja korralikult, selle asemel et poisid – ja küllap ka tüdrukud – kuskil nurga taga käiksid.
…”

Märksõnad: eesti; romaanid; ilukirjandus
Illustreerinud: Henno Arrak