224 lehekülge, pehmekaaneline

”A. D. 1348 tuli idamaalt katk ehk must surm ja liikus nagu kulutuli lõunast põhja ja hommikust õhtu poole, laastates rikkaid linnu ja õitsvaid külasid üksteise järel. Sellepärast arvasid ühed, et see tuli tuulest ja et selle vastu mingi vägi ei aidanud, sest ei ole võimalik tuult takistada. Teised leidsid, et see oli Jumala karistus inimeste pattude pärast, ja sellegi vastu polnud rohtu, sest patuseid mõtteid on niisama võimatu peatada nagu tuultki. Teised jälle leidsid, et see oli taevatähtedesse kirjutatud, ja seda kirja ei ulatu keegi kustutama. Kellel neist õigus oli, ei ole minu otsustada. Aga levis nende kõrval veel palju pimeda ebausu arvamusi ja tühje jutte, mida oleks võinud võtta naljana, kui neil poleks paiguti olnud nii kurbi kaasnähtusi, nagu see, et süütuid inimesi tuleriidal põletati (isegi ilma kirikliku või ilmaliku võimu korralduseta) ja mõnel pool isegi lapsukesi paganate kombe järgi ohverdati. Seevastu oli teisi, kes käsi lootusetult rüpes ei hoidnud, vaid tegid kõik selleks, et haiguse levimist takistada või vähemalt ennast ja oma lähemaid selle eest kaitsta. Viimaste hulgas oli palju neid, kes püüdsid katku eest põgeneda, ja just need tegid sellega palju kurja, kuna nad sel kombel tõve endiga edasi kandsid.
Genova linnaisad otsustasid sellepärast linna sulgeda, nii et sinna kedagi võõrast sisse ei lastud, ka mitte neid linnakodanikke, kes reisil olid viibinud ja nüüd koju tahtsid pääseda. …”

Märksõnad: eesti; väliseesti; ilukirjandus; romaanid
Sari: Loomingu Raamatukogu