252 lehekülge, kõvakaaneline

”Semjon Burõkinile näis, et konstrueerimisbüroo juhataja kabineti kõrge uks avanes ebaharilikult vaikselt.
Ja üldse tundus Semjonile, et eranditult kõiges peitub mingisugust kurjakuulutavat valvelolekut. Nagu enne tormi. Vaata kas või büroojuhataja sekretäri, seda heledajuukselist tütarlast Jelena Pavlovnat, tillukese kellaga käe peal. Selle asemel, et tervitada teda heasüdamliku naeratuse ja rõõmsa hüüdega, nagu: ”Tere päevast, seltsimees Burõkin-Murõkin!” või ”Tervitus töölisklassi noorele põlvkonnale!”, heitis ta Semjonile ainult kiire pilgu, ühmas arusaamatult ”tere” ja hakkas laual niisuguse hoolega kirjutusmasinat ümber paigutama, nagu poleks see masin, vaid mingi kallihinnalise vedelikuga ääreni täidetud klaasnõu.
…”

Märksõnad: vene; ilukirjandus; ulmeromaanid
Tõlkinud: Ants Selmet