Rein Veidemanni (sünd. 1946) Mõtteloo-köide ”Eesti kirjanduse mõte” võtab kokku esinduslikuma osa tema kirjandusuurimuslikust loomingust, mida ta on jaganud loengutena Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis, ettekannetena konverentsidel, sõnavõttudena kõnetoolides ning kirjutistena akadeemiliste väljaannete ja kultuuriajakirjanduse veergudel. Siit leiab teemasse süvenevaid traktaate, aga ka mõttekujunditest laetud esseid, nii ülevaateid kui ka portreid, nii ääremärkusi kui ka kultuurihariduslikke seisukohavõtte. Käsitlusmeetodiks on võrdlev-ajaloolise, tekstikeskse ja kultuurisemiootilise lähenemisviisi ühendamine. Rein Veidemann on üks vähestest, kes on rakendanud Juri Lotmani ja Tartu semiootikakoolkonna meetodit ning mõistevara eesti kirjanduse käsitlemisel. Saatesõna on kirjutanud Peeter Olesk.
See väärikas köide on ”Eesti mõtteloo” sarja tegijate õnnesoov autorile tema 75. sünnipäevaks.

Eeskõne. KÄSITLUSED : Sissejuhatus kirjanduse filosoofiasse
Tsenter ja perifeeria eesti kirjanduskultuuris. Probleemiasetu
Kirjandus sotsiaalse sidususe tegurina. Eesti juhtum
Piibel kui eesti kirjanduskultuuri arhetekst
Kirjanik kui fiktsioon. Kristjan Jaak Petersoni näitel
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ”Kalevipoeg” kui eesti kirjanduskultuuri sakraaltekst
Ühe (suure) kultuurinarratiivi saatus. Noor-Eesti
Lisandusi Noor-Eesti kui maailmakirjanduse retseptsioonilise ”plahvatuse” mõistmiseks
Eesti kirjanduse lühim lugu tekkeajast 21. sajandi alguseni
Kirjandusajalugu ja/kui kaos
Kirjandusloo semiootika poole. ETTEKANDED. SÕNAVÕTUD : Lühike sissejuhatus eesti kirjanduse mõistmisse
Jutlus kui (põimunud) kirjanduse žanr. Georg Mülleri ja Toomas Pauli jutluse näitel
Gustav Wulff-Õisi ”Ööbikule” ja rahvusromantiline luule
Pulbitsev sõna. Siuru kirjanduslik publitsistika
Masinad eesti kirjanduskultuuris
Äri-ilmast eesti kirjandusilmas
Sotsialistlik realism kui modernsuse projekt
Eesti-vene kirjandussuhtluse kurioosum. Hans Leberechti jutustuse ”Valgus Koordis” juhtum
Eesti nüüdisproosa põhijooni
Naistekad kui kohanev tekst
Milleksa on muutunud eesti luule?
Jõudmised ja hargnemised. Eesti kirjandus millenniumivahetuse kümnenditel
Raamatukogud – oaasid üksilduse kõrbes
Lugemise talumatu kergus. ESSEED : ”Kodu” eesti (kirjandus)kultuuri südamesõnana
Tuglase-elamus
Tammsaare tõde
Tammsaare äng
Arbuja Alver
Karl Ristikivi sõnum
Mees Genuast. Jaan Krossi luule
Karje. Paul-Eerik Rummo luule
Isetekkeline eksistentsialism – eesti (kirjandus)kultuuri ideoloogiline kood
Ilus maa ; Järelkõne asemel. Ikka see lõppematu küsimine kirjanduse piiridest – finis litteraturae? Kirg vaimsuse järele / Peeter Olesk