432 lehekülge, kõvakaaneline, 140 × 200 mm

Peeter Tarvel (1935. aastani Treiberg) oli demokraat ja humanist, kes klassikalise liberalismi põhiideed – vabadust – pidas esmajärgulise tähtsusega vaimseks väärtuseks. Kahekümnendat sajandit paljus kujundanud Suure Prantsuse revolutsiooni vastu tundis Tarvel kogu oma akadeemilise karjääri jooksul püsivat huvi. Ta oli veendunud, et puudustele vaatamata pole demokraatial alternatiivi, sest demokraatlik kord vastab rohkem kui ükski teine inimiseloomu põhiinstinktidele, kuna ta tugineb kahele primaarsele instinktile – vabadusele ja võrdsusele. Demokraatias vastutavad ühiskonna heakäekäigu eest mitte üksnes juhid, vaid ka kodanikud. Autoritaarsel ajastul peatus Tarvel korduvalt demokraatia kriisi põhjustel ja sellest ülesaamise teedel. Tema kindel veendumus oli, et demokraatia on kõigele vaatamata siiski elujõuline ning kõik tema puudused on kõrvaldatavad ka üksnes demokraatia enda abinõudega.

Märksõnad: demokraatia; võim; ajalugu; võim; Läänemaad; Eesti; artiklikogumikud
Sari: Eesti mõttelugu
Raamat sisaldab registrit