224 lehekülge, pehmekaaneline

”See maja ei erinenud teistest majadest ei ilu ega nikerdatud aknaliistude toreduse, vaid oma tugevuse ja vastupidavuse poolest: telliskivivundament oli ülearu kõrge ja kohmakas, seinad laudadega vooderdatud, aknaraamid toekad ja katus oleks nagu suurustanud, et tema katmiseks nii palju katuseplekki on läinud – plekiga vöötatud korstnate kohal uhkeldasid rohmakad plekist kroonid ja räästarennid olid ülemäära pikad ja laiad. Maja vastupidavus ei olnud mitte üksnes ilmne, vaid kuidagi pealetükkiv ja isegi häbitu.
Mees, kes selle maja oli ehitanud, oli maamehe moodi arvestanud – ilus on see, mis on igavene. Talle endale ei olnud määratud igavesti elada. Peaaegu vaakus ta selles majas hinge.
…”

Vladimir Tendrjakov (s.1923) sündis teenistuja peres. 1941. aastal lõpetas V. Tendrjakov keskkooli ja läks kohe rindele. Pärast Harkovi all haavatasaamist ja demobiliseerimist andis algul sõjaväelist õpetust Kirovi oblasti Podossinkova keskkoolis, siis oli Podossinkova rajooni komsomolikomitee sekretär. 1945.a. astus ta Kinematograafia Instituuti, seejärel Kirjandusinstituuti, selle lõpetamise järel töötas TASS-i toimetajana ja ajakirja ”Ogonjok” kirjasaatjana.
Tema stsenaariumide järgi on linastunud mitmed filmid.

Märksõnad: vene; ilukirjandus; jutustused
Tõlkinud: Merike Pau
Sari: Loomingu Raamatukogu