168 lehekülge, kõvakaaneline

”Kevadine päikesepaisteline päev kaldus õhtule: väikesed roosakad pilved seisid kõrgel selges taevas ja näisid mitte mööda ujuvat, vaid kuhugi taevasina sügavusse kaduvat.
O … kubermangulinna ühes kõrvalises tänavas, ilusa maja lahtise akna all (see oli aastal 1842) istusid kaks naist: üks neist aasta viiekümnene, teine juba eideke, aasta seitsmekümnene.
Esimese nimi oli Marja Dmitrijevna Kalitina. Tema mees, endine kubermangu prokurör, omal ajal kuulus tegelane, vilgas ja resoluutne inimene, sapine ning kangekaelne, suri umbes kümme aastat tagasi. Kalitin oli saanud hea kasvatuse, oli õppinud ülikoolis, ent sündinud kehvas perekonnas, tundis juba aegsasti, et elus tuleb ise endale teed rajada ja varandust koguda. Marja Dmitrijevna abiellus temaga armastusest: mees polnud inetu, oli tark, ja kui tahtis, võis olla väga lahke. …”

Märksõnad: vene; ilukirjandus; romaanid
Tõlkinud: Friedrich Kõlli