”...
Isalõvi Numa oli ära. Kaks ööd enne seda oli ta koopasse saagi toonud. Möödunud ööl läks ta uuesti jahile, kuid tagasi ei tulnud. Pooleldi tukkudes unistas Sabor rammusast antiloobist Wappist, keda Numa sel hetkel ehk läbi džunglirägastiku koopa poole lohistab. Või on see koguni sebra Pacco, kelle mahlakat pehmet liha lõvid kõige rohkem armastavad? Sabori suu hakkas vett jooksma.
...”