”Mitme sajandi jooksul polnud keegi huvi tundnud selle kumera rohtunud künka vastu, mis asetseb Väljamäe talu soise heinamaa ja kõrge põlismetsa vahel. Ümbruskonna rahvas tavatses seda küngast nimetada linnamäeks ja vaevalt keegi mõtles selle nime tähendusele.
...”