”Ühiskonna vaimsed alused” on kolmas eesti keelde tõlgitud Semjon Franki (1877-1950) raamat. Sellele eelnesid ”Avatud Eesti raamatu” sarjas ”Inimese hing: Sisse juhatuse katse filosoofilisse psühholoogiasse. Etüüdid Puškinist” ning ”Reaalsus ja inimene: Inimolemise metafüüsika” (mõlemad Ilmamaa 2021). Kõik kolm on tõlkinud Hillar Künnapas. ”Ühiskonna vaimsed alused”, mis oligi planeeritud triloogia kolmanda osana, valmis 1930. aastal Saksamaal. Frank alustab raamatut kriitikaga positivismi ja teiste sarnaste mõttesuundade vastu, mis seletavad ühiskonna toimimist pelgalt väliselt nähtavate seaduspärasustega, tuletades kausaalseid ning üksiku ja üldise omavahelisi seoseid äraspidistelt alustelt. Ta korrastab seda segadust ja meelevaldusust oma ”koguduslikkuse” ja ”ühiskondlikkuse” eristuse abil. Koguduslikkuse põhimõiste on Frankil lähedalt seotud ”kõikühtsuse” ja ”Jumalinimlikkuse” kontseptsioonidega, millest ühiskondlikus plaanis tulenevad ka tema vaated siin käsitletud ”teenimisele” ja ”konservatismile”. Kõikühtsuse ja koguduslikkuse kontekstis on inimese keskne ühiskondlik ülesanne teenimine, milles ühinevad solidaarsus ja indiviidi isikuvabadused.
Eelmistes Franki köidetes ilmunud Peeter Toropi ja David Vseviovi järelsõnades on antud põhjalik ülevaade Franki elukäigust. Käesoleva teose saatesõnas avab Madis Kolk peamiselt
Franki põhimõistete religioosset konteksti.