Vahtrad ei jäta kedagi külmaks, kui on sügis ja puud- põõsad rüütavad endid kirjeldamatusse värvide pillerkaari. Mida päikeselisem ja kargem sügis, seda enam lõkendavad puud. Vahtrate sedavõrd suur sordi- ja liigivalik on äärmiselt armas ja annab võimaluse kõigile, ükskõik millises Eesti osas ta ka ei elaks, oma lemmikuid kasvatada.

Arvan, et Eestis saab üsna vabalt kasvatada erinevaid vahtraliike ja sorte kokku vähemalt 100 kuni 150.
Mõelgem nüüd sellele värvide pillerkaarile, mis Teie aias sügiseti võiks valitseda.

Vahtratega pole päris nii, et pistan juured mulda ja edasi sünnib kõik iseenesest. Ka vahtratel on piisavalt vaenlasi ja tõbesid, kes teda ühel või teisel kujul himustavad. Jänesed, hiired ja kitsed kahjustavad noori vahtraid ja vanemaid puid ihkavad nii hirved kui põdrad. Kui läheduses elab kopraid, võite oma lehistest sõpradest hoopiski ilma jääda. Seepärast tuleb vahtraid kaitsta ja poputada, teatud sorte hoida külma eest ja palju muudki veel. Aga elamus, mida paljud vahtrad lehtede puhkedes pakuvad või siis sügisene vaatepilt, kaalub kõik nähtud vaeva ülesse. Mul on siiras lootus, et vahtraraamatut käes hoides kaldub
nii mõnegi lugeja süda tulevikus vahtrausku ja Te alustate oma vahtriku rajamist. Looduses me vahtrikke (vahtra- puistu, kus vaher on enamuspuuliigiks) peaaegu ei kohta, kuid hea lugeja võib ise enesele oma vahtriku kasvatada. Selleks kõigile jaksu ja pealehakkamist, vahtraid mida meil kasvatada, jätkub kõigile.

– autor