“Mida koolis ei õpetatud” : Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita
Andres Adamson
Argo, 2018

360 lehekülge, kõvakaaneline, 22 cm
Märksõnad: ajalugu; Eesti; eesti keeles
Raamat sisaldab registrit

Raamat on läbi müüdud.

Tere! Ehk leidub?

Eestlaste käsi pole ajaloos käinud mitte erakordselt halvasti, vaid üpris hästi, enamasti paremini kui näiteks soomlastel. Ka naabritega on meil vedanud enam kui nii mõnelgi teisel väikerahval. Sest me oleme olemas, püsima jäänud, tõsi – ajas pidevalt muutudes. Võrdlused ning faktide konteksti ja laiemale taustale paigutamine muudavad selle kõige ilmseks.

Raamat algab viimase jääaja lõpuga ja lõpeb üsna meie ajas. See koosneb vaheldumisi nii-öelda läbivatest teemadest (näiteks sellest, kuidas on loodusolud meie ajalugu mõjutanud, või kui vana on eesti rahvas, või aadlist ja talurahvast läbi kesk- ja uusaja, või venelaste ja Venemaa rollist Eesti ajaloos, või eestlastest ja nende uskudest erinevatel ajalooperioodidel, või sellest, kas sõdadevaheline Eesti Vabariik ikka oli edulugu või mitte, ja kas iseseisvuse kaotus Teises maailmasõjas oli paratamatus, jne) ning neid illustreerivaist ja täiendavaist lugudest mõnel kitsamal teemal (näiteks suurematest lahingutest keskajal, või Eesti piiride kujunemisest, või panganduse algusest Eestis, või Konstantin Pätsist ja Harju Pangast, jne).

Raamatu eesmärgiks on kodu- ja kooliajaloo, kuid kahjuks osalt ka tõsisema ajalookirjutuse kaudu omandatud mütologiseeritud ja sageli äärmuseni lihtsustatud ajaloopildi raputamine. Kaasa aitamine uute, põhjendatumate arusaamiste kujunemisele.