Raamat on kronoloogiline, sisaldades kirju ja kirjutusi aastatest 1940-1970. Raamatu põhiliseks sisuks on Teise maailmasõja järgsed meeleolud, mõtted ja neist järgnevad järeldused. Raamatu osad kannavadki nimetusi ”Riigikaotus” ja ”Lõplikus lõksus”, mis on muidugi koostaja pandud. Raamat ise on autori valiksarja” Maailma lõpus” kolmas ja viimane köide. Karl Ast Rumori tollaste poliitiliste mõttekäikude tuum on vististi kõige paremini jäädvustatud järgnevas lõigus: ”Teise maailmasõja saatuslikumaid momente oli kahtlemata Hitleri Saksamaa sõttaasumine Nõukogude Liidu vastu. [—] Loodi olukord, mis pani aluse kõige kahetsemisväärsemale sõjaliitlusele Lääne demokraatia ning idamaiste allüüridega despootia vahel. [—] Loodi kokkuleppeid, milliste sisuks oli positsioonide loovutamine, iseenda äraandmine, tõekspidamiste mahasalgamine ja väravate ning lüüside avamine suurele kurjusele. Säärased kokkutulemised kui Teheranis ja Jaltas polnud muuks kui tükeldatava Euroopa oksjoniks kommunistide saamaisu rahuldamiseks. Sellele järgnenud okupatsiooni-rajoonide jaotamine tõi kaasa külma sõja perioodi palavate tulepesadega, kus leegid vaheldumisi tõusevad ning vajuvad. Hoolimata mitmesugustest separaatselt sõlmitud rahu- ja vaherahu lepingutest kestab sõda tõelikult edasi, kulissid vaid nihkuvad paigast paika ja endised liitlased on jagunenud vastasrindlikeks poolteks. Järeleandvaks ning loovutavaks rindeks on seni olnud läänemaine rinne. Ta positsioonid seisavad alalise tule all, sest ta taktika on piirdunud enesekaitsega, vähesed erandid maha arvatud.” Poliitika kõrval ei unusta ega hülga meie Karl ka kirjandust; siis muutub ta muidugi kohe jälle Karl Astist Karl Rumoriks. Kaugelt jälgib see mees ka oma kirjanduslike sõprade käekäiku siinpool raudset eesriiet ehk päriskodumaal. Huvitav isiksus, rasked ajad, mõtte- ja tunderikas raamat.