Ilmar Tammelo teaduspärandisse kuulub töid õiguse filosoofiast, õiguse ja riigi teooriast ning rahvusvahelisest õigusest. Valdav osa sellest on kirjutatud inglise või saksa keeles. Tammelo teadushuvi oli eelkõige õigusfilosoofiline. Ligi 30 aastat olid selle keskmes õiguse probleemid. Seega pole käesoleva kogumiku pealkiri ”Õigus ja hool” sugugi juhuslik. Õiglase õiguse järele on küsitud niisama kaua, kui kaua on inimkäitumist korrastanud õigus. Tammelo on sõnastanud mõtteid, mis võiksid olla lääne demokraatia ja üldse poliitilise elu aluseks: ”Et inimkond võiks jätkuvalt eksisteerida meie planeedil, nõuab hool selle eksistentsi kindlustamiseks, et meil kõigil oleks küllaldast jõudu taluda teatud hulka ebaõiglust, millest inimesele pole antud vist küll mitte kunagi täielikult vabaneda enne maailmalõppu. Vähemusel, kel on teised (ehk küll isegi kõrgemad) õigluse-arusaamad, tuleb rahutuiks võitlejaiks jäädes ometi alluda olukordadele, mis tekivad enamuse arusaamade poliitiliseks tegelikkuseks muutumisest. Antud momendi enamusel tuleb aga aktsepteerida ausa mängu reegleid poliitikas, mis lubavad vähemuse õigluse-arusaamadel leida väljendust ja kujuneda [—] tulevikus enamuse arusaamadeks.” Ilmar Tammelo näol on meil tegemist suurkujuga, kes suutis luua teaduskoolkonna õigusfilosoofias, ning keda tänapäeva teadusmaailmas jätkuvalt aktsepteeritakse.