”Essee teadvuse vahetutest andmetest” on Bergsoni pika loomeperioodi esimene suurteos, mis ilmus 1889. aastal. Kestus on läbiv mõiste kogu Bergsoni loomingus. Kestus ongi teadvuse ”vahetu anne”, millele teose pealkiri viitab. Bergson annab selles teoses ühe põhjapaneva eristuse ruumi ja kestuse vahel: ruum on elementide kõrvutumine, kestus on elementide läbistumine. See seostub otseselt vabaduse-probleemiga, mille Bergson ütleb olevat antud teose põhilise eesmärgi. Lähitulevikus saab loodetavasti eesti keeles ilmuma ka Bergsoni ”Aine ja mälu”.