Eesti arheoloogiateaduse ühe rajaja Harri Moora (1900-1968) ”Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud kirjutiste kogumikku ”Meie rahvuskultuuri küsimusi” raamivad autori eluloolise tausta avardamiseks akadeemiku noorpõlvemälestused ning väljavõtted tema erakirjavahetusest. 1920.-1940-ndatel aastatel võttis Harri Moora aktiivselt sõna ühiskondlik-poliitilistes küsimustes, rõhutades eelkõige, et elujõuline eesti kultuur ja haridus peavad tuginema rahvuslikule alusele, kuid nende areng on mõeldav vaid rahva kultuuripärandi loova edasiarendamise, mitte pelga matkimise teel. Valdava osa teosest hõlmavad muidugi uurimused Eesti muinasajast, sealhulgas mahukas kirjutis ”Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil”, mida raamatu saatesõna autor prof. Valter Lang peab oluliseks tähiseks meie rahvuslikku eneseteadvust säilitava omamütoloogia sünnis Vene okupatsiooni aastail, aga ka eesti keeles esmakordselt ilmuv lühimonograafia ”Baltimaade rahvaste majandus ja ühiskondlik kord XIII sajandi algul”.