Pöördudes Suure-Jaani – Vändra maanteelt Hüpassaare poole, muutub maapind üha madalamaks ja soisemaks. Esimene mulje siinsest loodusest võib jääda igav ja üksluine. Eriti kiirustava linnainimese jaoks, kes otsib iga kurvi tagant uut pilti ja vaheldusrikkaid loodusvaateid. Ent vaadakem siinset ümbrust Mart Saare silmadega. Temale oli see paik muinasjuttude ja lapsepõlvemälestuste, laanehaldjate ning metsas peituva müstika maa. Siit on helilooja oma laulud võtnud ja leelod leidnud.
Luuletaja Marie Heibergi sõnadele on Mart Saar viisistanud koorilaulu ”Põhjavaim”: ”Mets mühab ümberringi, ma seisatan lagedal ja mõtlen, küll armas on elu siin põhjataeva all.” See on tabav kohamaaling nii sõnades kui ka suure meistri põimitud helides.
– Johannes Jürisson