”Eesti mõtteloo” sarja teise naisautori raamat käsitleb eesti teatri ajalugu nõukogude ajast tänaseni. Aine jaguneb kolme huvisuuna vahel: teatrikunsti üldine lugu, näitleja kui isiksus, lavastus kui asi omaette. Raamatu juhatavad sisse ajakirjale ”Teater. Muusika. Kino” antud intervjuu aastast 1992 ja samas ajakirjas kümme aastat hiljem ilmunud isikulugu ”Lea Tormise mõistatus” Ingo Normeti sulest. Raamatu lõpetab autori järelsõna, mis kirjeldab niisuguse eri ajastutel kirjutatud artiklitest koosneva kogumiku koostamise tüüpilisi raskusi.