Kuigi Hanno Kompus (1890-1974) oli ameti poolest kõige kauem ja tihedamalt seotud teatriga, oli ta mitmekülgseimalt andekas kõigil kunstialadel: kõigepealt ise kunste tehes – pilte joonistades, maju projekteerides, oopereid lavastades, klaverit ja viiulit mängides, näideldes, lauldes ja tantsides -, siis neid arvustades, viimaks õpetades ja juhtides. Ometi ei ole selle kirjatööde-kogumiku pealkiri – ”Maailm on sündinud tantsust” – juhuslik: ”Tants, rütmiline gümnastika, keha rütmiline vaba liikumine olid sajandialguse revolutsioonilise meelsuse avaldised. Vabadus algas keha vabadusest, maailm algas tantsust,” lausub H. Runnel. Ehkki käesolev ei ole esimene kogumik Hanno Kompuselt – selle koostas ja avaldas ustav abikaasa Rahel Olbrei samuti kõneka pealkirja all ”Kustutamata nälg kunsti järele” (Toronto, 1976), ei lange nad omavahel kaugeltki ühte, pigem täiendavad teineteist.