Värsiraamat koosneb vastsest (1983) mõttelüürikast ning eelmises kogus ”Päevapuri” avaldatud luulest.

Raamat on jaotatud osadesse:
Õuepuud
Edasiminek
Haljusejanu
Tuulevaikuse tunnil
Talveselg murdub
Lapsi kui ubinaid
Päevapuri

Põua ajal
Ussihammustuse vastu
paksuks parkunud mu nahk –
salvaja salaja pistab

Kardan liigset lähedust
selja tagant antud hoopi –
põua umbset lämmatust

Ent ka siis kui kõrbeb rohi
kastepiisk on elumärk
ja mu silmad elavnevad