”Suur parukas” tunnistati Tšehhoslovakkias kriitika ja teatripubliku poolt 1965. aasta kõige paremaks näidendiks, ehkki säärane tunnustus ei kujunenud välja päris ilma poleemikata.
Teise maailmasõjaajal oli Tšehhoslovakkias liikvel ühtaegu absurdne, groteskne ja sügavalt traagiline poliitiline anekdoot: ”Kõiges on süüdi juudid ja jalgratturid.” – ”Miks jalgratturid?” – ”Aga miks juudid?”. See anekdoot viitab anekdoodile omase halastamatusega sellele, kuidas paljudki inimesed on harjunud suhtuma täiesti ebanormaalsetesse olukordadesse kui igati normaalsetesse, kujunenud printsiipidesse, olgu nad nii inimvaenulikud kui tahes, kui ainuõigetesse.
Selle anekdoodi mõte ongi olnud teataval määral ”Suure paruka” loomise ajendiks.
– tõlkija