”Hall Hunt käis jälle korraks karjas,
kust ühe lamba tihnikusse tõi;
ta värskest lihast ahnelt täis end sõi
ja osa õhtuks okste alla varjas,
sest rasvast saaki õgides
ta lõuavärk küll vapralt lõgises
ja kondid raksusid, kuid polnud parata,
kõik korraga tal ikkagi ei läinud.
…”