Riley B. King (1925-2015) sündis Mississippi osariigis Itta Bena linna lähedal valge taluniku Jim O’Reilly istanduses. Muusikasse armus poiss juba noores eas. Innustatuna oma nõo Bukka White’i kitarrist ning Blind Lemon Jeffersoni ja T-Bone Walkeri plaatidest õppis B.B. kitarri mängima ainulaadses meloodilises stiilis, millest sai tema kaubamärk.

B.B. Kingi elulooraamatu autor Daniel de Visé kirjeldab Riley teekonda Mississippi deltast Memphisesse ja sealt edasi kogu maailma – puuvillakorjajana alustanud noore mehe eneseleidmist muusikas ja kujunemist bluusikuningaks. Kuid isegi kuulsana, lugematu hulga fännide iidolina said B.B.-le osaks katsumused, millest Daniel de Visé jutustab tõde ilustamata. Igal leheküljel tajub ka lugeja, kes ei pruugi olla bluusifänn, muusiku elu nagu mõnd tema mängitud lugu, näiteks ”The Thrill is Gone”.
B.B. karjäär kulges imetluse ja tagasilöökide vahel, kuid ta tõusis alati jalule. Ajakirja Rolling Stone parimate kitarristide nimekirjas oli B.B. King kolmandal kohal. Mitu põlvkonda muusikuid, alates Jimi Hendrixist, Eric Claptonist ja Carlos Santanast kuni The Edge’ini, on pidanud B.B.-d oma eeskujuks.

”Bluusikuningas B.B. King” tutvustab muusiku elu tolleaegse maailma seaduste ja tõekspidamiste taustal. Kivistunud eelarvamuste ja lintšimise tunnistajaks olnud B.B. esines ligi kuuekümne aasta jooksul umbes üheksakümnes riigis ja andis viisteist tuhat kontserti – see oli omamoodi viis mineviku eest põgenemiseks. Nii mõnestki tema esinemisest, sealhulgas Chicago Cooki maakonna vanglas, on saanud legend. Autor on intervjueerinud hulganisti B.B. Kingi siseringi inimesi – perekonda, bändiliikmeid, abilisi, mänedžere ja paljusid teisi, kelle mälestused rikastavad ja elavdavad selle Mississippi bluusititaani elulugu. Kindlasti rõõmustavad lugejat rohked fotod autori enda, muusiku sõprade ja pereliikmete ning arhiivide kogudest, raamatu lõpus olev diskograafia, viited ja indeks.