Ajaks, mil Blix peale mitut vastamata kõnet oma noorele kolleegile Sofia Kovicile tagasi helistab, on too juba surnud. Vastus küsimusele, kes Sofia tappis, näib peituvat selles, millest Sofia temaga rääkida tahtis. Kui Blix leiab Sofia kodust raamatu sarimõrvar Charles Mansonist, kes väidetavalt ühtegi oma ohvrit ise ei tapnud, mõistab ta, et kolleeg on jätnud maha hulga niidiotsi.

Mis teeb mõrvarist mõrvari, on raamatu läbiv motiiv. Lugejale rullub aeglaselt lahti traagiline ja Blixile äärmiselt isiklike tagajärgedega sündmuste jada, kus kreenis ei ole vaid kogenud politseiniku elu. Uurijate tegevust räsivad sisemised pinged ja kahtlused. Tõde ei jää Blixi eest varjatuks, ja ka seekord on sel oma hind. Pinget jagub viimaste lehekülgede viimaste ridadeni.