Luuleloomingu kõrval avaldas Henrik Visnapuu küllalt palju kirjatükke ja arvustusi kirjanduse ja ühiskonnaelu kohta. Tema artiklikogumiku esimeses pooles asuvad kirjutised eesti autoritest nende juubelipäevil – suur tegu on vaba inimese elu tervenisti, kuna vaba inimese mõõtjaiks saavad ja jäävad ta sõna ja tegu. Raamatu teine poo on sõnakesksem – autor vaatleb ja mõõdab oma paarikümne kaasaeglase üksikteoseid, pöörates erilist tähelepanu lugude ja laulude vormivõtetele ja poeetikale. Visnapuu on kirjutanud: ” Kirjanikkudel ja kunstnikkudel on rahvast vaja ja rahval on kirjanikke ja kunstnikke kui oma loomisjõu avaldajaid tarvis. Kuid rahva iseseisvus ja rahva vabadus ei teosta veel loomingu vabadust. Tarvis on veel isiku vabadust ühiskonnana.”

Visnapuu ja vabadus / Hando Runnel
August Kitzberg ajaloolisena ja kaasaeglasena. 60. sünnipäeva puhul
Jooni August Kitzbergi elust ja tööst
August Kitzberg : in memoriam
Jaan Bergmann luuletajana
”Nägemised. Divis manibus” : Jaan Lõo luuletused
Jakob Liiv luuletajana
Jakob Liiv luuletajana. 70. sünnipäeva puhul
Ernst Enno luuletajana. Ühe valgustetu tee läbi enese kadund koju
Enno tee. (Ernst Enno luuletajana)
Karl Eduard Sööt luuletajana. (Tagasivaade 70. aasta käänakult)
Marie Under luuletajana
Marie Under luuletajana. Marie Underi 50. aasta sünnipäevaks
Minu esimene kirjanduslik kollokvium. Mälestusi esimesist kohtumisist Gustav Suitsuga
Gustav Suits rahvusliku aateluuletajana
Artur Adson luuletajana
August Gailit 60-aastane
Richard Roht, ”Igaveses labürindis” ja ”Üksinduse meeleolud”
August Gailit, ”Saatana karussell”
Johannes Semper, ”Pierrot”
Richard Roht, ”Siluetid ja dekoratsioonid”
Jaan Kärner, ”Maises ringis. Luuletused 1913-1918”
Eesti näitekirjandus 1920. aastal
Uued luuletuskogud: Johannes Semperi ”Maa ja mereveersed rytmid” ja Johannes Barbaruse ”Vahekorrad”
Vilmar Adams, ”Valguse valust”
Jaan Kärner, ”Lõikuskuu. Luuletused 1921-25”
Johannes Semper, ”Viis meelt”
Richard Roht, ”Maa”
Uusi luuletuskogusid: Marie Underi ”Hääl varjust” ja Artur Adsoni ”Kaduvik”
Marie Under, ”Rõõm ühest ilusast päevast”
Artur Adson, ”Katai, kibuvits nink kivi”
Johannes Barbarus, ”Maailm on lahti! VII kogu värsse. 1927-1930”
Jaan Kärneri uued luuletistekogud: ”Rändur vilistab” ja ”Tormilüüra”
Johannes Semper, ”Päike rentslis”
August Jakobson, ”Joonatan Hingemaa eksirännakud”
Helene Ranna, ”Keha ja vaim”
Hugo Raudsepp, ”Mikumärdi. Komöödia viies vaatuses”
Marie Under, ”Lageda taeva all”
Betti Alver, ”Lugu valgest varesest. Poeem”
August Alle, ”Ummiklained”
Juhan Jaik, ”Rannaliivalt taevani”
Juhan Jaik, ”Pombi ja Üdsimärdi nõiad”
Mait Metsanurk, ”Elu murrab sisse”
Oskar Luts, ”Talvised teed”
Oskar Luts, ”Tuulesellid. Novell”
Mõnda tõtt ja õigust Tammsaare romaanis ”Tõde ja õigus”, IV köide
Juhan Sinimäe, ”Isamaa”
Rahvuse salgamise ideoloogia. August Jakobson, ”Vaikuse õhtu”
Rahvusesalgajad otsivad uusi esivanemaid. August Jakobson, ”Oktoobrituul I” (”Igavesed eestlased II”)
”Meie” eestlased. August Jakobson, ”Oktroobrituul II”
Karl Ristikivi, ”Tuli ja raud”
Ain Kalmus, ”Prohvet”