Kuidas Soome Stalini sihikult kolm korda pääses? Kuidas kujunes Soome saatus Stalini kui otsustaja silmis? Kas Stalin suhtus Soomesse ja soomlastesse kuidagi eriliselt? Miks ta ei jätkanud 1940. aastal sissetungi? Miks diktaator taganes oma püüdlustest 1944. aastal? Miks jäi 1948. aasta ebaõnnestunud riigipöörde aastaks? Vastus peitub ka tänapäeval väga aktuaalsetes Soome ja Venemaa suhetes.
Stalin on olnud üks tähtsamaid iseseisva Soome ajalugu mõjutanud üksikisikuid. Vähe on neid, kes oleks langetanud nii palju samasse kaalukategooriasse jäävaid otsuseid: Stalin otsustas Talvesõja alustamise ja lõpetamise, tema otsusega sõlmiti 1944. aastal Jätkusõja rahu, ning kui 1948. aasta alguses oli aeg otsustada, kas Soomest saab rahvademokraatlik riik või mitte, andis ta alguses gaasi, siis vajutas pidurit. Nende otsuste puhul võib rääkida Soome saatusest: kogu ühiskonna korraldusest, riigi iseseisvusest, kodanike elust ja surmast.
Raamat keskendub Stalini otsustele sellistes Soomet puudutavates küsimustes, kus kaalukausil oli kogu Soome eksistents või vähemalt selle eksistentsi olemuslik laad.