”Minu isa suri üksteist aastat tagasi. Olin siis alles neljane. Ma ei uskunud, et kuuleksin temast veel midagi, kuid nüüd kirjutame koos raamatut.”
Raamatu minategelase Georgi elus paistab olevat kõik tavaline: tal on ema ja kasuisa ja väike õde, koolis läheb tal hästi ja tema eriline huvi on astronoomia. Ühel täiesti tavalisel päeval juhtub aga midagi tavatut: kaua tööriistakuuris seisnud punase lapsevankri voodri vahelt tuleb välja kiri, mille on Georgile kirjutanud tema isa enne oma surma. Kirjas jutustab isa loo salapärasest Apelsinitüdrukust ja esitab Georgile küsimuse, mis noormehe elu põhjalikult sassi lööb.