Esimest korda tajub Mihkel Rand aja karedat puudutust kaheteistkümne aasta vanuses, kui satub ööpimeduses tunnistajaks naabripere küüditamisele. Kaks aastat hiljem puudutab aja karm käsi teda ennast: temast saab rindevõitleja Narva lähistel.Pärast sõda ja vangipõlve inglaste juures leiab noormees Saksamaa põgenikelaagris armastuse endast tunduvalt vanema naisega, kuid lahkutakse erinevaile mandreile. Austraalias tekib õrn suhe omaealise neiuga, ent mineviku varjud nurjavad ka selle. Mihklil tuleb veel kord mandrit vahetada. Hulk aja puudutusi on veel ees.

”Aja puudutus” ei ole romaan ainult ühe mehe elust, see on teos paljudest noortest, kes sattusid pärast maailmasõda teisele poole raudset eesriiet. Erinevad inimesed liidavad oma lood sõnaosavalt üheks tervikuks ja lugeja ette jõuab pilt elust, millest siiani just liiga palju räägitud ei ole: elust, mida elati noore põgenikuna kodumaast kaugel.