Durhami ülikooli professori Barbara Graziosi ”Olümpose jumalad” viib lugeja mütoloogia radadele ning tutvustab Antiik-Kreeka religiooni, kultuuri ja ühiskonda Kreeka jumalate kaudu.

Raamatus kirjeldatakse kahtteist Kreeka peajumalat, kes uskumuste kohaselt olevat elanud Olümpose mäel ja moodustanud seal taevase perekonna, mille iga liikme mõtted ja teod avaldasid olulist mõju antiikmaailma ja inimese käekäigule. Kõne alla tulevad kõikvõimas, kuid äkilise loomuga ja ettearvamatu peajumal Zeus; tema abikaasa ja ühtlasi õde, ebastabiilne ja armukade taevajumalanna Hera; vägivaldne ja mitte kõige vahedama mõttega sõjajumal Ares, veini ja ekstaasi jumal Dionysos, armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite, allilmajumal Hades, valguse- ja ennustusjumal Apollon ja teised, samuti muusad, nümfid ja muud vähemad jumalad.

Raamatus kirjeldatakse nende hilisemaid retki läbi Egiptuse, Rooma riigi, kristluse ja islami renessansini välja ning näidatakse, kuidas nad jõudsid Itaalia katedraalidesse, aga kummitasid ka näiteks Nietzschet ja ilmusid Borgese unenägudesse. Jumalaid vaadeldakse kui tavalisi inimesi, kellel kõigil on oma iseloom, omad huvid ja eesmärgid ning ülesanded täita. Nii on nende rolli nii muistses maailmas kui ka hilisemas kultuuriloos imeliselt lihtne mõista.

Raamatus käsitletakse nende jumalate rännakuid läbi kahe aastatuhande ja kirjeldatakse retke, mille vältel varasematest kultusobjektidest said inimliku loovuse sümbolid.