Rahvaluuleteadlane Herbert Tampere tegeles nii folkloori sõnalise poole kui ka rahvatantsu ja -muusikaga. Käesoleva kogumiku esimese osa artiklid näitavad teda mitme eri rahva loomingu hea tundja ning võrdlejana, folkloorisuhete uurijana. Teine osa tutvustab rahvaluulekogumist kui tegevusala ja sellest tulenevat n.-ö. praktilist kasu – seoseid rahvuslik-romantilise vooluga kirjanduses ja rahvaste tundeelus, samuti heliloojate loominguga. Kolmas osa räägib eesti rahvalauludest liikide kaupa. Autor näitab rahvaluule tugevat sidet muistse elu-oluga ning selle edasisi arenguid uuemal ajal, mil oldi juba ”targemad”, mil kadusid laulude tekkimise esialgsed, näit. viljakusmaagilised põhjused, ja mõnigi neist taandus mänguliseks ajaviiteks või kandus puht laste repertuaari.