Rootsi kirjandusklassiku Vilhelm Mobergi (1898-1973) elutööks on nimetataud neljast romaanist koosnevat sarja Lõuna-Rootsist väljarännanud taluinimestest, kes olid osa kogu rahvast haaranud suurest väljarändamislainest, mis viis umbes 80 aasta jooksul üle Atlandi ookeani Põhja-Ameerikasse 1 200 000 rootslast. Luues hiilgava portreedegalerii teele asunud inimestest, annab autor ühtlasi läbilõike taustadest ning ajenditest, mis sunnivad neid oma isade maalt lahkuma. Rahvalik, muistseid saagasid meenutav jutustamislaad viib lugeja märkamatult keset väljarändajate olustikku ja mõttemaailma, nii et ta tunneb end viibivat otsekui samas laevas, mis lõpuks pärast pikki vintsutusi New Yorgi sadamasse jõuab. Karlshamni sadamasse on aga püstitatud kõigi väljarändajate mälestuseks monument, kus mees vaatab otsustavalt ettepoole, üle mere, naine kõhklevalt seljataha, mahajäetud kodu poole.