Romaani tegevuslik leiab aset XVII sajandil – ajal, mil Fääri saared kannatasid omakasupüüdliku ja karmi läänihärra Christoffer von Gabeli rõhumise all. Kuningatel oli kombeks anda Fääri saared läänina soositud ametnikele ning kuna saared asusid Taanist kaugel, oli kuningal raske lääni haldamisel silma peal hoida. Kurikuulsa von Gabeli valdusesse läksid saared 1655. aastal ja esialgu pidi ta saarte eest tasuma 100 riigitaalrit aastas ning oli kohustatud tagama, et läänis oleksid kool, vaestemaja, korravalve ja timukas. Juba 1661. aastal õnnestus von Gabelil veenda tollast kuningat Frederik III, et saared peaksid tingimusteta kuuluma talle ja tema pojale. Aasta hiljem õnnestus tal oma valdusesse saada ka kaubandusmonopol ja kaubakompanii hinnad tõusid taevani, samas kui talupojad said kompaniilt oma kauba eest vaid poole hinnast. Sel ajal asuti ehitama ka Thorshavni uut kindlust kaitseks rootslaste vastu, kes olid neil päevil Taani kuningriigiga sõjajalal, ja mereröövlite vastu. Ehitustöid sunniti tegema Fääride vaesrahvast. Romaani peategelase Peder Borreseni prototüüp, taani päritolu Thorshavni kihelkonnapastor Lucas Debes, kes allasurutud rahvale kaasa tundis, kogus andmeid Fääri saarte pealinnas valitsevast ebaõiglusest ja saatis oma kirjutise Kopenhaagenisse kõrgematele võimudele, aidates sel moel kaasa von Gobeli langusele.