Ivar Grünthal sündis 8. juunil 1924 Tartus, suri 14. veebruaril 1996 Göteborgis. Oli elukutselt arst, avalikus elus tuntud rohkem kirjaniku, luuletaja, kirjanduskriitiku ja esseistina. Ivar Grünthali kirjanduslikud avaldused algasid aastast 1939, küpsemine ja loomingu pärisosa sündis paguluses. Ivar Grünthal polnud tüüpiline pagulane. Ta ei kartnud vaadata puhaste silmadega üle piiri, okupeeritud isamaa poole. Ta julges lugeda, arvustada ja tunnustada ka siinseid autoreid ja nende teoseid. Ta oli üks esimesi, kes püüdis vaadelda eestikeelset kirjandust ühtse protsessina, sündigu see n.-ö. Välis-Eestis või Kodu-Eestis. Selle vajadusest sündis ajakiri Mana. Ivar Grünthal oli Mana asutaja ja esimene peatoimetaja. I.G. käsitleb eesti kirjandust kogu maailma kirjanduse taustal.
Raamat ”Müütide maagia” sisaldab Ivar Grünthali esseistika üldistusjõulisema poole. Ivar Grünthal on kirjutanud enam-vähem ühepalju nii välismaal kui ka Eestis ilmunud kirjandusest. Nimetagem mõned: Artur Adson, Artur Alliksaar, Betti Alver, Aimee Beekman, Vladimir Beekman, August Gailit, Villem Gross, Lehte Hainsalu, Gert Helbemäe, Ivar Ivask, Ain Kaalep, Bernard Kangro, Jaan Kaplinski, Urve Karuks, Eduard Krants, Arvo Kork, Jaan Kross, Ilona Laaman, Uno Laht, Viivi Luik, Aivo Lõhmus, Kersti Merilaas, Mihkel Mutt, Helmi Mäelo, Arvo Mägi, August Mälk, Ellen Niit, Helga Nõu, Aleksis Rannit, Karl Ristikivi, Herbert Salu, Mats Traat, Friedebert Tuglas, Valev Uibopuu, Debora Vaarandi, Arvo Valton (Vallikivi), Enn Vetemaa, Arno Vihalemm, Arved Viirlaid jt.