Geoloogiks õppinud Haljand Udam (1936-2005) puutus oma ”välipraktika” ajal kokku Oriendi vaimse pärandiga, pühenduski sellele, saades algul tuntuks tõlgetega Umar Hajjami, Saadi ja Rudaki luulest. Järgnesid orientalistikaõpingud Moskvas. Kõigest kõneleb autor ise kogumiku eessõnas ”Karategini õhtud: Ühe pooleli jäänud reisikirja ainetel”. Autor ei pea oma artikleid teaduslikeks, nimetades neid pigem märkmeiks, mis tehtud ühel idamaarännakul, või pelgaks reisikirjaks, ühe diletandi Orienditeekonnaks. Kogumik ise jaguneb kahte ossa: ”Iranica ja Transoxanica” artiklid kokku tähendavad teatud mõttes pärsia ja tadžiki kirjanduse ajalugu, ”Orientalia ja Philologica” koondab artikleid nii Idamaade kultuuri kohta avaramas mõttes kui ka filosoofilisi käsitlusi, mis lõppkokkuvõttes avavad omamoodi moodsa tehnika ajastu loomust. Kindlasti ei tohigi unustada, et nimelt Haljand Udam on Eestis eesti keeli tänuväärselt tutvustanud sääraseid tähtsaid, kuid varem peaaegu et tundmatuid Euroopa mõtlejaid nagu René Guénon (1886-1951) ja Julius Evola (1898-1974). Mõlema kohta leiduvad artiklid ka kogumikus, mõlemat on ta eestindanud. Käesoleva köitega pälvis Haljand Udam Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2001. aasta loominguliste saavutuste eest.