Autori, USA-s elava eestlase tõsielujutt ”Õnnega pooleks” räägib vähetuntud seikadest sõja lõpupäevil, kus saatus mängis inimeste eludega vene ruletti. Unustuse tuul puhus üle ”vana hea Euroopa”, miski polnud enam endine ega saanud selleks kunagi. Polnud teada, kas kunagi ka veel koju jõutakse. Või kas kodu üldse alles on. Ainult maasikad kaugel metsalagendikul õitsesid nii, nagu poleks midagi juhtunud.
Raamatu peategelane, Eesti Diviisi lennugrupi allohvitser Mart Alasaar pääseb rännakul Hirschbergist läbi Tšehhi Heidelbergi surmasuust – tänu jumalale. Või õnnelikule saatusele. Või mõlemale.
Lugedes on raske otsustada, kas kõik see, mis tol just nagu igavesti kestval eksistentsiaalsel teekonnal juhtub Mart Alasaarega, võiks olla aset leidnud ka autori endaga. Võib olla.
Minule on ”Õnnega pooleks” lugu, mis on kirjutatud kunagise Eesti Diviisi vaprate meeste auks ja mälestuseks. Nii nende, kes s i n n a jäidki kui ka nende, kes õ n n e g a p o o l e k s tagasi jõudsid. Koju, kus iganes see ka ei asuks.
– Kirjastaja