””Magnifique!” lipsas hüüatus krahvinna de Coude’i huulilt.
”Mis on?” imestas krahv noore naise poole pöördudes. ”Mis äratab teis vaimustust?” Ja krahv laskis pilgul ringi käia.
”Oh. tühine asi, mu armas,” vastas krahvinna, ja tema nägu, kus seni oli mängelnud õrn õhetus, värvus punaseks. …”