” Kümme minutit puudus kesköötunnist: harras reede õhtu maikuus, turuväljaku kohal hõljus kerge jõeudu. Bonn oli Balkani linn, määrdunud ja salapärane oma trammijuhtmete võrgu all. Bonn oli pime maja, kus keegi on äsja surnud, musta katoliikliku drapeeringuga leinamaja, mida valvasid politseinikud. Nende nahkmantlid läiklesid laternavalguses, mustad lipud ripnesid nende kohal nagu linnud. Tundus, nagu oleksid kõik peale nende kuulnud häiresignaali ja põgenenud. …”