”Olin seitse aastat vana, kui mulle esimene suur au osaks sai, mis minu iseteadvust märksa tõstis. Parun ja paruniproua olid pika arupidamise ja sisemise võitluse järel otsusele jõudnud valida mind oma ainuma pojakese mänguseltsiliseks – mind, aidamehe Eedit, kõigi teiste mõisalaste seast!”