Romaan ”Vanavanamees” algab veidra ja igas tähenduses kummalise tegelase ärkamisega. Mitte miski ei temas ega situatsioonis, milles ta end leiab, ei ole kirjeldatav sõnaga ”tavaline”, ja selles mõttes on raamat tolle tegelase – kes alguses on suuremas osas nii sisemiselt kui väliselt suhteliselt tavaline 70-le lähenev Eesti vanamees – enesega taas kokkusaamise lugu. Ja see lugu ei piirdu ainult Eestiga; see ei piirdu isegi meie maailma ja ajastuga.