Taani kirjaniku Dorrit Willumseni romaani aluseks on Bütsantsi keisrinna Theodora (u. 500-548) kirev elukäik. Vabastatud orja tütre, riivatu tantsijanna, Konstantinoopoli kauneima lõbutüdruku peadpööritav tõus keiser Justinianuse kõrvale troonile ei ole pelk juhus, vaid suuresti naise auahnuse, kavaluse ja visaduse vili. Theodora oskab kättevõidetud võimu ja luksust nautida ning täiel määral ära kasutada. Ometigi vaevab teda miski, mida kuld ja purpur korvata ei suuda. Theodora on legendides kord pühak, kord deemon. Samamoodi on tema värvikas jutustus oma elust ühtaegu liigutavalt siiras ja jõhkralt otsekohene.