See on lugu tüdrukust, kes on algul nii ebameeldiv, et kui väikesel Maura Higginsil oli mingit lootust, siis on lootust kõige inetumal meie hulgast.
Iga naise südamepõhjas hõõgub veendumus, et tal on õigus ilus olla. Näotu naine tunneb, et temal lasub needus, mis hoiab tema ilu unehõlmas; ja kuigi eile inetu tüdruk soostus närtsima müürilillena, täna alustab ta võitlust. Tänapäeval võib näha sadu meeldivaid, šikke noori naisi, keda tüdrukupõlves oleks liigitatud inetute hulka, kui nad oleksid elanud oma vanaema päevil. Praegune põlv on targem ega alistu säärasele saatusele; ei lase oma ilu surmani magada.
Nii tegi endast magneti ka Maura Higgins, kes näis olevat üks looduse korratumaid kätetöid, igav, vormitu, väljapaistmatu. Õhutatud igatsusest ühe teatava mehe armastuse järele, ta hüüdis äkki: ”Ma tahan kütkestada! Ma tahan võita!” Ja ta tuli sellega toime.